Ujumisbasseini vee olukorda iseloomustab hulk näitajaid. Igapäevaselt tuleb neist kontrollida:
· Happe-leelise vahekord (vabade vesinikioonide arv, pH)
· Desinfitseerimisaine (kloori) sisaldus.
Nendest tuleb põhjalikumalt juttu tagapool.
Lisaks on veel mitmeid parameetreid mille igapäevane määramine ei ole vajalik. Vastavad vahendid on olemas Basseinitehnika AS-is jt. laborites. Selliste parameetrite hulka kuuluvad:
· Lahustumatute osakeste hulk (Total Dissolved Solids, TDS)
· Koguleelisus ehk alkaliteet (Total Alkalinity, TA )
· Kaltsiumikaredus (Calcium Hardness, CH)
Järgnevalt kasutame tekstis nende parameetrite rahvusvahelisi (ingliskeelseid) lühendtähiseid.
1.1. Lahustumatute osakeste hulk – TDS
TDS on vees lahustumatute tahkete osakeste (metallid, mineraalid, mustus) hulk. Need osakesed on palja silmaga nähtamatud. Kui aga nende hulk kasvab, hakkavad tahked osakesed välja sadestuma, moodustades jääke, mis võivad värvida ja hägustada vett. Tulemuseks on tuhm ja hägune vesi.
Juhul kui basseini lastakse puhastatud veevärgivesi, ei tohiks esialgne TDS olla üle piirnormi. TDS kasvab seda kiiremini, mida rohkem basseini kasutatakse ja mida vähem efektiivne on filtrisüsteem, näiteks suure voolutakistuse tõttu (millal Te viimati puhastasite pumba jämefiltrit?). TDSi ei ole vaja pidevat mõõta, kui vee hägususega probleeme ei ole. Kemikaale TDSi reguleerimiseks (vähendamiseks) ei ole olemas. Lihtsaim viis vältida TDS suurenemist üle normi on pidevalt uuendada osa basseinivett ning vahetada basseini vesi välja iga kolme kuni viie aasta tagant. Vette, mille TDS on kõrge, tuleks iga nädal lisada rohkelt värsket vett. (Vett basseinist kõrvaldada on kõige lihtsam pikkade filtri tagasipesu tsüklitega).
Seetõttu tuleb pH sageli (vähemalt kord nädalas) kontrollida ja reguleerida vastavate kemikaalide abil.
1.3. Koguleelisus – TA
Mõistet koguleelisus (total alkalinity, TA) ei tohi segi ajada mõistega leelisus (aluselisus, alkalinity) ehk pH väärtus. Kõrgel TA-l on omadus aeglustada pH muutusi, samas kui madal TA muudab pH ebastabiilseks. TA reguleerimine on soovitav jätta spetsialistide hooleks. Kui TA on kord paigas, ei ole seda üldjuhul rohkem vaja seda reguleerida. Meie tingimustes on see reeglina normi piires juba uues vees. Kahtluse tekkides võib analüüsi teha BasseinitehnikaAS või labor.
1.4. Kaltsiumkaredus – CH
Vee kaltsiumkaredus (calcium hardness, CH) väljendab vees lahustunud kaltsiumiühendite hulka.. Kui karedus on suur sadestub kaltsium soojendis, pumbas, filtris ja torudes ning vesi näib tuhm, eriti kui pH kipub tõusma. Kui vee karedus on liiga suur võib basseini lisada pehmendatud vett, kui liiga väike siis kasutada kaltsiumi sisaldavaid klooriühendeid. Eesti tingimustes on vee CH reeglina ülemise piirnormi lähedal. Seetõttu tuleb vältida kaltsiumi sisaldavate klooriühendite kasutamist.
1.5. Aluselisus/happelisus ehk pH
pH-arv väljendab happe ja leelise vahekorda vees skaalas 0….14. Vesi on neutraalne, kui pH on 7. Mida madalam on pH, seda rohkem hapet on vees. Samuti, mida rohkem pH väärtus on üle 7, seda rohkem on alust vees. Siiski, kui Teie basseini vesi on kergelt happeline või leeliseline, ei tasu liialt muretseda. Näiteks õlle pH on 3…4 ja Te võite ometi seda juua ilma erilise probleemita.
Sellele vaatamata et kergelt happeline või aluseline keskkond ei mõjuta Teie tervist ei tohi alahinnata pH mõõtmise tähtsust.
Ebameeldivad tagajärjed võivad ilmneda aastaid hiljem, kui tuleb hakata asendama riknenud pumpasid, filtreid, veesoojendajaid ja toruühendusi, mis on vägagi kulukas.
Väga paljud inimesed arvavad et roheline vesi on põhjustatud kloori vähesusest või puudumisest., kuigi tegelikult on põhjuseks liiga kõrge pH (üle 8). Kuigi kvaliteetse vee puhul on lubatud pH 7.0 kuni 7.8, on ideaalne pH väärtus 7.2 kuni 7.4. Mis juhtub kui pH on alla 7.0 või üle 7.8?
pH alla 7.0: vesi muutub agressiivseks ja korrodeerib metallosasid (basseiniseadmed), lisaks kulub kloor kiiremini.
pH üle 7.8: kloori bakterivastane toime väheneb tugevalt, vesi võib muutuda roheliseks isegi kõrge kloorikontsentratsiooni korral. Vesi ärritab nahka ja silmi, mis arvatakse olevat põhjustatud liigsest kloorist, kuigi tegelikult on põhjuseks kõrge pH. Algab kaltsiumi sadestumine seadmetes mille tagajärjel veesoojendaja võib rikneda ning torustik ja pump ummistuda. Viimane hakkab takistama filtrisüsteemi normaalset tööd.